Internet, kogu maailmas arvuteid ühendav võrkude võrk, tekkis 1969. aastal ja on sellest ajast alates läbinud arvukalt tehnoloogilisi ja infrastruktuurilisi muudatusi, et jõuda praeguseni. Interneti esialgne eesmärk teabe jagamise vahendina on aastate jooksul sellest kaugemale ulatunud ja muutunud meie elu oluliseks osaks.
World Wide Web kasutuselevõtt Tim Berners-Lee poolt on mänginud olulist rolli meie elu uudsel muutmisel. Veeb, mis on välja töötatud kui World Wide Web, on veebisaitide kogum, mis on üles ehitatud Internetile. Need veebisaidid sisaldavad teavet tekstilehtede, digitaalsete piltide, videote, heli jms kujul, mida kasutajad saavad hankida kõikjalt maailmast.
1989. aastal leiutatud WWW on oma algsest staatilisest lehe olekust järk-järgult arenenud interaktiivsemaks versiooniks, mille tunnistajaks me täna oleme. Tänapäeva kaasahaarav ja interaktiivne veeb, mis on valdav tööriist, mida miljardid kasutavad teabe lugemiseks, kirjutamiseks ja jagamiseks ning teistega kogu maailmas suhtlemiseks, on selle loomisest saadik läbinud mitmeid arenguetappe. Vaatame, millised need faasid on ja kui palju on veeb alates selle sünnist arenenud.
web 1.0
Web 1.0, World Wide Web'i esialgse versiooni, töötas välja Tim Berners-Lee 1989. aastal ja see kestis kuni 2004. aastani. Tavaliselt viidati kirjutuskaitstud veebiks, selle ajastu veebisaidid olid ainult informatiivsed ja hõlmasid ainult staatilist sisu. Neil puudus interaktiivne sisu ega kujunduskomponent ning need olid peamiselt ühendatud hüperlinkide kaudu. Lisaks oli neil aegadel lubatud kirjutada ja saata ainult tekstisõnumeid, samas kui pilte ei saanud isegi üles laadida ega lisada.
Sellegipoolest olid ISPS-i või tasuta veebimajutusteenuse pakkujate hallatavates veebiserverites hostitud staatilised lehed enamasti isiklikud lehed, mis olid väga populaarsed. Huvitav on see, et kasutajatelt võeti tasu iga loetud lehe eest, sealhulgas kataloogide eest, mis võimaldasid neil leida konkreetset teavet. Üldiselt oli Web 1.0 sisuedastusvõrk (CDN), mis võimaldas kuvada teavet veebisaitidel, kus kasutajad passiivselt materjale tarbisid, ilma et oleks saanud arvustusi, kommentaare või muud tüüpi tagasisidet jätta.
web 2.0
Veeb 2.0, tuntud ka kui veebi teine põlvkond, on meie ajastu levinud veeb, mis tekkis 2004. aastal ja õitseb siiani. Seda peetakse lugemiseks-kirjutamiseks veebiks, mis hõlbustab kasutajate suhtlemist, mis on tohutu edasiminek võrreldes Web 1.0 võimaldatud ühesuunalise suhtlusega. See võimaldab veebisaitidel toota kasutajate loodud sisu, parandades lõppkasutajate kasutatavust ja koostalitlusvõimet, muutes sellest osaluspõhise sotsiaalse veebi.
Web 2.0 sotsiaalne ühenduvus ja interaktiivsus on viinud sotsiaalmeedia platvormide, nagu Facebook, Twitter, YouTube või Discord, väljatöötamiseni, kuhu kasutajad saavad üles laadida sisu, mida teised kasutajad saavad vaadata ja mille kohta tagasisidet anda. Selle kõige tulemusel laienes Internet mobiilseadmetele, nagu iPhone ja Android, mis viis selliste rakenduste nagu WhatsApp, Instagram, Uber ja Paytm domineerimiseni.
Kuna Web 2.0 kasutusjuhtumid kasvasid pelgalt suhtlus- ja teabekogumisviisilt e-kaubanduseks ja enamaks, kasvas ka kasutajate arv miljarditeni, mis hoogustas samaaegselt kasutajate loodud sisu loomist. Selle tulemusena sai Web 2.0-st "veeb kui platvorm", millele hakati tarkvararakendusi ehitama.
web 3.0
Veeb 3.0, mida peetakse järgmise põlvkonna veebiks, on veebi käivitatav või lugemine-kirjutamine-käivitatav versioon. Seda tuntakse ka semantilise veebina ja see on World Wide Web'i laiendus, mis kasutab World Wide Web Consortium (W3C) kehtestatud standardeid. Selle eesmärk on muuta Internet targemaks, käsitledes tehisintellektisüsteemide abil teavet inimsarnase intelligentsusega.
Tim Berners-Lee võttis kasutusele termini Semantic Web, mis viitab veebiversioonile, mis suudab ühendada kõike andmetasandil. Ta nentis, et semantilise veebi tekkimisega hakkavad "kaubanduse, bürokraatia ja meie igapäevaelu igapäevaste mehhanismidega hakkama saama masinad, mis räägivad masinatega. "Intelligentsed agendid", mida inimesed on aegade jooksul reklaaminud, realiseeruvad lõpuks.
Tänapäeva Internetis on teabehoidlad. Näiteks LinkedIni üles laaditud teavet ei värskendata automaatselt Facebookis või Twitteris, kuna need pole lingitud. Berners-Lee eesmärk oli ühendada kogu teave, linkides veebilehti ja muutes need koostalitlusvõimeliseks, nii et kellelgi poleks kunagi vaja oma teavet erinevatele veebiplatvormidele eraldi üles laadida.